Laohaldus tööstusettevõtetele

Mis on laohalduse tarkvara tööstusettevõttele?

Laohalduse tarkvara on süsteem, mis jälgib iga komponendi ja materjali sissetulekut, väljastamist ja praegust saldot ning prognoosib, millal materjal hakkab otsa saama. Tarkvara käivitab ostutellimused ette, et materjal jõuaks kohale enne, kui tootmisjärjekorras olev tellimus seda vajab.

Näide: metallitootmise ladu. Komponendi X laosaldo on 150 tk. Tootmises on järjekorras 5 tellimust, mis kõik kasutavad komponenti X. Tootmisjärjekorra põhjal teab tarkvara, et 3 päeva pärast saab komponent laos otsa. Tarkvara käivitab automaatselt ostutellimuse (kogus, tarnija, tarneaeg — kõik ette seadistatud). Komponent jõuab õigeks ajaks kohale ja tootmine ei seisku.

Ilma tarkvarata: laohoidja jälgib saldot paberil, keegi unustab tellida ja materjal saab otsa, tootmine seisab, ost tehakse kiirkorras ja kallimalt. Või vastupidi — laos hoitakse igaks juhuks liiga palju varusid, mis seob raha ja ruumi.

Millal on laohalduse tarkvara vaja?

Laohalduse tarkvara on vajalik, kui:

• Materjalid saavad ootamatult otsa — keegi ei oska öelda, millisest komponendist jääb järgmise nädala tootmises puudu.
• Laos on liiga palju varusid — materjal seisab, raha on kinni, kuigi suurt osa sellest ei lähegi niipea vaja.
• Ostutellimused käivituvad käsitsi või hilinevad — ostuotsus sõltub sellest, kas keegi juhtus laoseisu peale mõtlema.
• Saldod on mitmes süsteemis — ladu ütleb üht, tootmine teist, ja see, kes ostuotsuseid teeb, ei usalda kumbagi.
• Stsenaariumide analüüs on võimatu — "mis juhtub, kui tootmismaht kasvab 20%?" — keegi ei suuda seda ilma käsitsi arvutamata öelda.

Mida laohalduse tarkvara teeb?

Laohaldus vs ERP: kas ma vajan mõlemat?

ERP-i laohalduse moodul käsitleb üldist laohaldust — kus ladu asub, millised komponendid on olemas, kuidas neid loendada. Spetsiaalne laohalduse tarkvara tegeleb tööstusettevõtte nõuetega — miinimumtasemete kalkulatsiooniga, automaatsete ostutellimustega ja tootmise prognoosiga.

Paljud väiksemad tööstusettevõtted kasutavad spetsiaalset laohalduse lahendust, kuid ühendavad selle olemasoleva ERP-i või raamatupidamisega. Andmed liiguvad automaatselt, miinimumtasemed arvutatakse tarkvara poolt, aga arvete haldus jääb raamatupidamisse.

Tüüpilised lahendused tööstusettevõtetele

• Komponentide ABC-kategoriseerimine — A-komponendid on kriitilised (kõrge väärtus, madal laosaldo), B-komponendid keskmised, C-komponendid odavad ja arvukad. Igale kategooriale oma strateegia.
• Paindlik ostuplaneerimine — ostutellimuste kogused arvestavad tarnija miinimumkoguseid ja pakendisuurusi; nii saadakse koguselisi allahindlusi ja välditakse lisakulusid.
• Laosaldo seotud tootmisjärjekorraga — tootmisplaan määrab, millal komponenti vajatakse; laosaldo kontroll ja ostu käivitamine toimuvad selle alusel.
• "Mis-kui" stsenaariumid — juht saab testida, kuidas ostustrateegia peaks muutuma, kui tootmismaht kasvab 20% või kui üks tarnija hilineb.
• Tagasiside kogumine laost — laohoidja märgib, kas komponent oli õigel kohal, kas ühik ja kogus klapivad — andmete põhjal parendatakse süsteemi pidevalt.

Kuidas me töötame?

Alustame komponentide ja nende miinimumtasemete kaardistamisega. Määrame, millised on kriitilised komponendid ja millised on tarnijate tarneajad. Seejärel seadistame automaatse ostutellimuse loogika.

Tarkvara seob laohalduse andmed tootmise planeerimisega. Esimene versioon valmib tavaliselt 3–4 nädalaga, pärast mida optimeerime strateegiaid vastavalt tegelikele tootmisandmetele.